Thailang-China

Thailang-China

Wednesday, November 10, 2010

08.11.10 Lennureis ja saabumine Taisse



Lennureis algas meil siis Riiast Ukrainasse,.Hüvastijätt perega oli muidugi raske ja vaevaline, aga mis parata..reisile ju tuli minna. Ukrainasse sõitsime umbes 1,5 tundi..ja juba siis see lennureis oli väga tüütu. Ukrainas istusime mingi 3 tundi, et Tai lennule saada. Nägime tohutult palju ja erinevast rassist ja erinevat usku inimesi. Juute oma väikeste mütsidega ja pikkade habemetega, kes palvetasid meka suunas enne lennule minekut või kuhu iganes nad palvetavad..igatahes jõllitasid seina palvetades :D siis moslemeid ja kristlasi, kes lõid endale riste ette. TOHUTU RAHVAMASS. TOHUTULT PALJU ERINEVAID INIMESI. Pärast kolme tundi hakkasimegi Tai lennukisse kõndima. Keituga jooksime ja rabasime siis paremad kohad endale, et ei peaks võõra kõrval istuma. Mina aknapool ja Keitu siis vahekäigu pool.( kahesed istmed olid ). Lennureis oli meeletult üksluine ja tohutult igav..midagi polnud teha. Magada ka eriti ei saanud, sest toolid olid kitsad ja väga ebamugavad. Kõik oli kuidagi nii valesti. Aga noh, üle selle ju elasime. Jahm, jõudsime lõpuks siis lennujaama..peale pikka väsitavat reisi, mis kestis 9 tundi ja umbes 30 minutit.Esimese asjana paiskas umbne õhk meile kõigile kohe näkku, ehmatav, kuid vastuvõetav. Algul nii suurt vaimustust peal nagu polnudki, sest väsimus oli üle kõige ja ootasin kuna juba hotelli saan magama. Ma olin vist mingi kahe päeva jooksul kokku ~5 tundi maganud. Ja niisiis ma ei hoolinudki millestki muust, kui magamisest. Muidugi, uued inimesed ja hotelli ümbruses olevad tai mehikesed tundusid mulle väga naljakad. Ise nii pisikesed, aga tundusid nii tegusad..just oma jutuga  "TAXI TAXI TAXI". Aa..see ka veel, et kui me võtsime takso lennujaamast, siis kõige toredam oli, et minu suuur, no ütleme et üks suurim kohver maailmas ei mahtunud pagasiruumi autos ära..Aga no ega kõik minu süü ka polnud ju..see kuradi pagasiruum oli maailma väiksem, mida ma näinud olin! Niisiis, pidime võtma selle suure kohvri sülle, taksosse, kus me istusime 7kesi sees. Muidugi VIPID istusid Ees- Isa ja Taksojuht!!!!..Meie könnasime taga nagu hanepojad reas+lisakoormus. Ja mina muidugi istusin veel keskel kah- väike õde jalgade vahel ja kohver süles nii, et ma ei näinud sõidu ajal ette absoluutselt, ainult niivõrd kuivõrd paremale ja vasakule. Jutuga tagasi hotelli juurde siis- Hotell väliselt oli SUUUR ja VÄGA VÕIMAS, mitte et ta seest väike oleks olnud, aga nooo seest ei näe selle ehitise kõrgust ju. Muide, hotelli jõudsime me Tai aja järgi veidi enne kella 6 hommikul. (Tai on Eestist kellaajaga tulevikus ehk siis 5 tundi ees.) Viisime ilusti siis asjad tuppa ära või noh..need mehed võtsid meie kohvrid ja tõid ülesse..hästi viisakas ja armas oli kõik. Ülesse jõudes kohe vaatasime toad üle ja vaatepilt oli väga ilus ja luksuslik. Eriti mõnus oli wc, no nii ilus noh ja tasuta asju oli ka meile sinna pandud, nagu näiteks kõrvatikud, raseerija, hambahari koos pastaga, siis mingised kilest mütsid ja seebid ja kreemid, kõik muidugi olid ilusti pakendis, kaks pudelit puhast vett oli ka ja teed. Luksus mis luksus. Selle kõige uurimisega oli kell juba nii palju, et saime sööma minna. Söömine toimus 82 korrusel. Meie ise elasime 68 korrusel( liftiga sõitmine oli kohutav piin..kõrvad läksid nagu kogu aeg lukku). Söök oli vapustav ja sööki oli meeletult palju. Süüa sai siis kella 7-10ni hommikul. Söögivalik oli jõhker. Ei teadnud kust otsast alustada. Loomulikult tahtsin ma proovida midagi uut ja huvitavat, niisiis võtsin ma mingeid imelikke junne, mis osutusid kalaks ja mis olid vääääga vastiku maitsega, jube lausa. Andsin need issile, aga mingil imelikul kombel issile need väga maitsesid. Kui meil söödud sai, siis me läksime tagasi oma hotelli tuppa( aa jaaa, meil Keituga olid eraldi toad, mis oli issi ja Karini toaga ühendatud.) ja väsimus oli tappev nii, et me läksime magama. Aa, läks meelest öelda, et veidi enne magama minekut käisime me veel hotelli ees, kus oli ööturg. Kahjuks polnud ma veel Tai lõhnadega harjunud ning iga uus lõhn, mida ma tundsin, ajas mind öökima..iuuu. Seda turgu nimetatakse ööturuks, kus müüakse igasuguseid huvitavaid asju, riietest kuni tehnikani. Riided polnud just kõige ilusamad, vähemalt ma ei näinud midagi sellist mida tahaks, või ka võimalus oli, et ma olin meeletult väsinud, et huvi ei olnud. Silmapaistvaks osutusid ka elektriliinid, mis olid nonii puntras kui annab olla noh, jube lohakas. Ei tea üldse kuidas elekter kodudesse jõuab. Eks ma tegin ikka pilti ka neist, et saate varsti näha neid.  Aga kokkuvõttes sellist elu siin nähes,paneb mõtlema, et meil Eestis elu  on ikka väga luks.

2 comments:

  1. Tsau Mõmmi-Tibu!
    Lugesime just Imrega su reisimuljeid ja saime ikka suure kõhutäie naerda!Suutsid oma kirjeldusega kõigest luua meile selge pildi sinu sealsetest läbielamistest! Nii armas oli see kõik!
    Kõik see habamega usklikke ja maailma suurima kohvri ja samas maailma kõige väiksema pagasniku lugu! Mulle kangastus kohe see kõik silme ette ja seda naljakam see oli!
    Mul on tõesti väga kurb olnud,et sa üldse sellise asja ette võtsid,kuid nüüd tagant järgi seda arutledes, arvan,et see tasub ennast ära! Saad maailma parimad elmused ja mingigi ettekujutuse,kuidas tegelikult mujal maailmas elu käib!
    Eks see pigem rikastab su vaimuelu,kui midagi ära võtab! Loomulikult hakkab sind tagasi tulles painama meeletu reisiväsimus,kuid olen kindel,et oled peale seda vapustavat reisi veel tükk aega selles eufoorias ja tuletad hea sõnaga seda endale meelde!
    Mina jh olen selline pessimist ja valin enda jaoks alati parima lahenduse! St,et kui mulle keegi sellist reisi pakkunud oleks,siis oleksin ikka väga kaua seda kaalunud ja endaga nõu pidanud!
    Sinuga oleksin küll ühinenud,kui keegi seda pakkunud oleks ilma rahata ja seda tõesti ainult sinu pärast! Mõtestan veel seda lahti!
    Kui keegi pakuks võimalust ühe näpunipsuga niikaugele saada ilma nende tüütute lennureisideta,siis oleksin ilma mõtlemata nõus,aga jh,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,olen paraku liialt ettevaatlik selliste katsumuste ees! Vbl suure kauplemise peale ütleks oma jh sõna!
    Hi,hi!
    Aga vanaema tervitab sind ja hoia end ikka kõvasti!
    Meil siin midagi uut pole!
    kõik vanatviisi! Mina istun nagu kleebitult õhatuti ikka omal kohal diivanil teleka ees ja kõik muu sinna juutrde,just nii nagu siis,kui sa kodus olid!
    Soome pole veel kutsutud!
    Aga olen siiski ootel!
    Arvan,et kui minema peaks, siis mitte enam kuuks, vaid mingi paariks nädalaks!
    Uh! Aga samas olen nii õnnelik,et sinuga siin arvutis õhtuti suhelda olen saanud! See on ikka meeletu pluss!
    Nüüd siis tuleb nautida igat hetke selle järele jäänud 5-t päeva arvesse võttes!
    Ega siis muud Musike,et ole TUBLI, HOIA END, EI KÕRBE ÄRA; HOIDKE KOKKU_ÜKSTEIST ja NAUDI ILUSAID HETKI!
    Loodan siis taas sinuga msn-is suhelda!
    Kallid,musid,paid,kõdid,silmapilgutused,naeratused jm.,mis hea ja lõõgastav!
    MUSI;MUSI;MUSI!!!!!!!!!!!!!!!!

    ReplyDelete
  2. Olen väga õnnelik, et Teile mu blogi meeldis. Ja kurb, et Eestis ikka vanatviisi läheb. Võiks ju midagi uut ja huvitavat juhtuda, aga Ei. Aga Noh, Sulle vist meeldib istuda omal kohal diivanil ja nautida telekat. Kui tagasi tulen, siis istume koos seal. Igatsen ikka pisut kodu ka, aga siin on hästi mõnus ja huvitav, saab pruuniks..ja üldse kõik nii teistsugune. Loodan, et sa ära ei lähe veel enne kui ma kodus. Tervita Vanamatki, musid-kallid ka talle. Eks me ikka hoiame kokku ja ei jäta siis üksteist kuhugi. Olge seal teiegi tublid ja Kõike seda sama Teilegi, mida Sina mulle soovisid :) Loodan, et nett ei kao nii ära, et üldse msnis ei saa suhelda. Ajavahe paneb siin ka meil päris suure matsu, kuna mina olen praegu juba netis, aga ilmselt teie magate. Õhtul jällegi võib meil vihmaseks minna ja nett ära kaduda. Oeh..pahasti, ainult nüüd tuleb pöidlad peos hoida ja loota, et ei kao kuhugi see nett! Musi Musi Musi, Tsauki!

    ReplyDelete