Ärkasime! Hommikusöök! Asjad kokku! Skytrain! Lennukile!
Jõudsime lennujaama, et suunduda lennukile, aega muidugi oli veel lennule kuskil 2 tundi. Karin andis minu kätte mingi neli jooki, mille pidin panema ma kohvrisse, aga tainas nagu ma olen, panin ma need joogid endale seljakotti. Nagu teada, siis vedelikku ei või käsipagasis ju edasi viia lennukile. Issi läks pisut vihaseks, mina sain tema peale omakorda, et ta õiendab ja siis hakkasime me neid jooke alla kulistama. Jõin palju palju vett ära, siis suundusime check-in'i. Check-in's käidud hakkasin mina siis jõlkuma wc'e ja mingisuguse arvuti vahel, kus sai olla 15 minutit. Aeg ei läinud üldsegi kiiresti. Kaks korda käisin siis seal 15 minutilises arvutis ja läksin siis tagasi issi, karini ja laste juurde. Samal ajal kui ma sinna läksin, suutis Mummu endale käru peale tõmmata, kus mu läpakas ja digikas peal olid koos minu seljakotiga. Minu esimene reaktsioon oli "MINU LÄPAKAS", muu mind ei huvitanud. Tegelikult oli mul kahju, et Mummu niimoodi haiget sai, aga ei tohi turnida, kui on keelatud! Siis sai Mummu sellest ilusti aru ja natukese aja pärast ka pisarad ta põskede pealt kadusid. Mummu iseloomustuseks võin öelda, et ta nii õrnake ja väikene ja armsake, ei tea kuidas ta sai üldse endale suure käru peale tõmmata..:/ Eks ikka väikestega juhtub. Mõne aja pärast siis hakkasime lennukile kõmpima. Lennuk oli punast värvi. Seest aga istmed punase ja mustaga NAHAST, väga mugavad, ausalt(märksa mugavamad kui 9 tunnilisel lennukil, kus olid riidest istmed ja pisut kõva võitu.) Lennukiga sõitsime veidi üle tunni. Lennuk maandus Surat Thanis, kus sadas meeletult vihma. Lennuki trepi peal ootasid meid lennujaama töötajad vihmavarjudega,et saaksime vihmavabalt kõndida Surat Thani lennujaama, mugavused, mis mugavused. Lennujaamas jagati meile Tai kõnekaardid, mida ma siiani pole veel proovinud kasutada. Siis ootasime seal oma pagasit ja asusime otsima transporti, et saada Koh Samui praamile. Buss sõitis üpris pikalt. Selle ajaga jõudis mul ränk pissikas peale tulla, mida pidin kannatama ka veel üsna pikalt. Alles praamil sain pissida, mu põis oleks äärepealt lõhkenud. Praami wc polnud just väga meeldiv. Pisut lõhnas imelikult pissi järgi. Praam sõitis ligi 2 tundi, selle aja sees sai meil veel kõht tühjaks mindud, sai siis mingit imelikke krõpse ostetud, mille lõpu Krissu maha ajas. Pole hullu, saigi kopp nendest ette. Jõudsime siis lõpuks Koh Samuile. Võtsime takso ja sõitsime oma hotelli juurde. Oli pime juba väljas ning suurt midagi ei näinud. Hotelli esmamulje oli väga ilus ja ka töötajad olid mega toredad. Saime algul toad teisele korrusele, kuid issi vahetas esimesele korrusele toad välja. Panime asjad tubadesse ja läksime tsillisime linna peal. Linn jättis väga hea mulje, Ilus ja puha. Sadamast pidi saare teisse otsa olema aind 32 km. Tundub väike, kuid aru selle välimusest pole küll saada, et see saar nii väike oleks. Kõik on liiga väikelinnalik, armas ja hubane. Hotellis käisime basseini ääres..vaatasime selle üle, siis saime teada, et internet on tasuta, olime õnnlikud ning läksime vaatasime kohalikku turgu. Turg oli täis ilusaid ehteid ja üldse igasugu asju. Kohe hüpati ligi ja hakati pakkuma kaupa meile. Siiski ütlesime kõigele ei. Jällegi tulid meile ladyboyd vastu naeratades. Lõpuks suundusime söögipoolele, võtsime söögid ja läksime hotelli sööma. Sõime ära ja siis internetti emme ja Maiduga suhtlema. Viimaks olime omadega nii läbi, et pidime lihtsalt magama minema. Vot, selline päev!
No comments:
Post a Comment