09.11.10

Ärkasime siis peale väsitavat lennusõitu kuskil kella kolme paiku. Niikaua kui mina tukkusin, käisid Keitu ja Karin meile süüa toomas. Sain ka siis kurikuulsat lihapulka maista ja krõbekana. Nende maitse oli hulluks ajav, lihtsalt liiga hea.Ühe hind oli 5 batti ehk siis umbes 2 krooni. Oleks mul võimalus, tooksin Eestisse ka seda maitseks. Aga usun, et külmalt pole need nii head. Joogiks oli värske apelsini mahl, mille hind oli 20 batti, mis eesti rahas on umbes 8 krooni. Sellised hinnad siis ;) Peale söömist läksime me linna kõndima. Mõtlesime, et käiks kuskil poes, kus saaks osta endale reisi kanalisse(jõele), et saaks veidike aimdust Tai elust. Reis maksis meile kõik kokku ~1500 batti( arvutage ise palju see eesti rahas on). Reis toimus siis kolmapäeval. Pärast seda tahtsime minna siis MBK’sse. MBK on suur, suur, hiigelsuur kaubanduskeskus. Läksime siis taksot otsima. Leidsime täpselt sobivas hinnaklassis takso. Hind oli taksojuhiga kokkuleppeline ehk 80 batti (nii nagu ikka turistidega on, kauplemine kauplemise otsa). Jõudsime poolele teele, kuna ees ootas meid suur suur autode ummik. Autod ei liikunud ei edasi ega tagasi. Pidime lihtsalt maha minema autost ja jala kõndima siis üpris kaugele. Loomulikult nagu Tai inimestele kombeks olla hea ja südamlik, ei võetud meie käest taksoraha. Vaatamata pikale teele, oli see kõndimine ennast väärt, kuna nägime igasuguseid huvitavaid korterelamuid, milliseid Eestis ei kohta. Uskumatu mõelda, et sellistes kohtades üldse inimesed elavad. Minnes MBK’sse oli väljas valge, kohale jõudes oli kottpime. Pimedaks läheb mingi 15 minutiga ju ja kella 17.00 paiku juba. Jube kähku!! Igatahes, jõudes MBK’sse kõik inimesed tulid ja hakkasid pakkuma, suruma peale enda kaupa. Rahu lihtsalt ei saanud. Kuid kõike nad tegid ilusti naeratades ja toredalt. Ei oska kuidagi ära öelda,ei oska kuidagi käituda. Peab lihtsalt olema veidike südametu ja mööda kõndima, sest kui me hakkaks igat asja mdia nad pakuvad ostma, siis me läheks lihtsalt lõhki. Inimesed üldse on siin hästi hästi naeratavad ja armsad. Kurbasid inimesi polegi vist näinud, kõigile kellele otsa vaatad, see naeratab Sulle.  

    Siin kõik on nagu megaodav ja kui meie siis midagi ostma lähme, siis issi ja Karin kauplevad asja nagu veelgi odavamaks. See tähendab, et enamus asju saame me kätte praktiliselt ilma rahata. Ma ei kujuta ette, miks nad müüvad nii odavalt. Kahju päris.Igatahes ostsin ma sealt endale paar mingit asja. Ja siis hakkasimegi sealt võimsast hoonest ära minema. Võtsime takso ja sõitsime tagasi hotelli poole. Sõit läks maksmameil 100 batti. Hotelli ees läksime turule jälle niisama siiberdama, ostsime tänavatoitu ja läksime siis oma tubadesse maiustama. Söögiks oli kana, mis oli krõbeda nahaga, maksis mingi 15 batti, siis riis,mis maksis 20batti, siis migni rõve supp,mis maksis ~20 batti ja joogiks oli apelsini mahl, mis maksis 20 batti. Issiga ostsime veel kookosed, kusoli paljupalju maailma parimat piima sees. Nämmma. Igatahes..nägin ma riisi sees mingit paprikat meenutavad sööki. Hammustasin siis seda..tahtsin niisama maitsta. Kohe kui hambad sisse lõin, läks mu suu põlema. Meelete tunne valdas mind. Lõpuks sain teada, et see mida ma hammustasin, oli hoopiski rooheline pipar. -.- Peale söömist läksime me Keituga oma tuppa. Käisime korra ka akna juurest läbii ja vastu vaatas meile imeline vaade Taile. Olin tõeliselt õnnelik, et saime 68 ndale korrusele. Va see, et kogu aeg et ülesse ja alla saada, pidime me mitme erineva liftiga sõitma, mis oli üpris tüütu.-.- Igatahes, siis heitsime Keituga voodisse ja hakkasime filmi vaatama. Filmiks oli "Piranha"- see oli üks vastikumaid, jubedamaid filme, mida näinud olen. Õeh. Pärast filmi jäime me Keituga hirmus magama.