Ärkasime suure ootusärevusega. Jooksime sööma, sest aega oli väga vähe- Reisipäev ju. Peale söömist tahtsime veel Keituga pead ära pesta. Pidime siis jooksma ja ruttu pead ära pesema. Mina läksin enne ja siis Keitu, aga mul läks sättimisega veidi aega. Ja hilinesin auto peale. Autos oli teisest rahvusestki inimesi. Türklased, üks Sakslane ja üks hiinlane/taikas või jaapanlane või kesteab mis pilukas. Tavaliselt taikad ei käi vist sellistel trippidel. Igatahes pidin ma väga kiirustama, ei tahtnud maha jääda. Hotelli ees ootas mind kastiga auto ning kasti sees olid toolid, kuhu meie pidime istuma. Väga tsill! Väljas oli tappev palavus ning autos sees istuda oleks olnud piin. Niisiis alustasime sõitmist kuhugi Grandmotheri ja grandfatheri juurde ehk need olid kaljude nimed. Uskumatu vaatepilt ootas meid ees, sest tõesti nendele kaljudele olid pandud õiged nimed. Käisime kivikaljudel seal ringi, vaade merele oli imeline. Vesi oli kristallselge, nägime kivide peal jalutamas palju palju krabisid, kes meid hirmsasti kartsid. Pärast läksime ostsime seal lähedalt asuvalt turult Karinile mütsi, sest ta oli ju hirmsasti igaltpoolt ära põlenud. Ta ei tahtnud rohkem oma nägu põletada. Mina tohman aga jätsin oma mütsi kohvrisse hotelli tuppa. Pärast ostmist juhatati meid tainapääsid tagasi auto juurde. Sealt nautides sõitsime mägedesse. Mägedesse sõit oli vapustav. Asfaltteed viisid meid mäe tippu. Esimese käiguga ja siduri libisemisega möödusid meil mõned km mägedetippu, alla tulek oli juba kergem. Aga meid viidi siis koskede juurde, vaatepilt oli lummav. Täpselt nagu filmis või mõne loodusfoto peal. Oeh..Ei mäletagi täpselt kas elevantidega sõit oli enne seda või peale..kuid igatahes polnud see mägedes vaid kuskil nö dzungelpõllul. Meid siis täpsemalt pandi mingisuguse istme peale, mis oli elevandi külge kinnitatud. Istusime seal issi,mina ja Mummu. Elevandiga sõitmine on päris huvitav, iste seal peal kõigub paremale ja vasakule pidevalt. Tegime nendega pisikese tiiru. Pärast tegid meist taipoisid, kes meid sõidutasid, pilti. Mind kutsuti elevandi kaela peale istuma. Sügasin elevandi paksu nahka, ei tea kas ta tundiski midagi, aga hull mõnna oli seal olla. Pildid tehtud ning meid viidi umbes sinna tagasi kust peale võeti. Kohe kui maha elevandi pealt astusin, sirutas elevant on pika londi välja ja tahtis banaani, aga meil polnud anda, kuna ei teadnud, et peab enne sõitu ostma. Kurb. L Peale väikest kurvastust liikusime edasi, ja ostsime banaani, et saada elevandishõu elevantidele banaane jagada. Kohe kui banaanidega elevantide juurde jõudsime, hakkasid londid igaltpoolt lendama. Küll nad tahtsid meilt neid banaane käest rabada. Aga tahtsin kõigile anda, niisiis jagasin ilusti. Üks taikas lasi elevandil suu lahti teha, et saaksin ise otse suhu panna talle banaani. ELEVANDIL ON MEELETU SUUR KEEL..aga samas hästi armas. Üldse, need elevandid kogu aeg nagu naeratasid ja olid ülisõbralikud. Kolm elevanti oli, kaks suuremat ja üks pisem. Pisemat nägime hiljem, sest ta oli tagapool, agaläksime kohe tema juurde, et tallegi maiustus jagada. Muusika käis kõvasti ja nii uskumatu kui see ka ei tunduks, elevant pani üksinda muusikasaatel tantsu. Hullult armas nagu. Väike elevandipojakene üksinda nurgas rõõmsalt tantsis. Täiesti lõpp kui armas. Lõpuks hakkas ka terve shõu pihta. Kutsuti siis kolm vabatahtliku, mina ennast välja ei pakkunud, aga mind kutsuti, niisiis ma läksin. Pidin ronima elevandi peale, kus polnud mingit istet ega midagi, lihtsalt kaelale istuma ja siis hakkas elevant ringi liikuma. Hullult mõnna ja kihvt oli! Elevant pani mind viisakalt maha. Ja oli üldse tubli. Pärast seda , keerutasid elevandid hularõngast, istusid pepukil, seisid esikäppadel, tantsisid, mängisid jalgpalli vabatahtlikuga ja tatsusid vanatahtliku musta naise suure pepupeal esikäpaga ning vabatahtliku mehe „banaani“ peal esikäpaga, aga hästi õrnalt. Siis tehti elevandiga veel köievedu, kutsuti 15 inimest, kes kõik pidid elevanti köiest tõmbama, algul eelevant lollitas ja tegi näo nagu need 15 inimest jõuaksidki tirida teda, kuidsiis tiris elevant järsku vastu, ja kõik inimesed siis libisesid üritades elevandi jõu vastu saada. Elevandishõu lõppedes algas monkeyshõu, kus olid kaks ahvi, kes tegid trikke, pärast seda oli krokodillishõu. Krokoshõu oli nii kriipi. Kolm poissi, noored, tegelesid nendega. Tõmbasid neid sabast, tegid suud lahti, pistsid pead suu vahele. Krokod ka lollid pole..lõid ühel jalad alt ära ja ikka mitmeid kordi ähvardasid. Kuid kõik läks ilusti ja päris huvitav oli vaadata neid hulljulgeid poisse. Siis kui see shõugi läbi sai, asusime jälle teele. Läksime vaatama mumifitseeritud munka. Täpselt ei teagi kui vana see munk oli, kuid kinnitada võin, et päris surnud ja päris vana. Hõõrusime siis selle munga juures olevat mingit suurt kella või ma eitea mis see oli, aga hõõrudes kostus välja hääl. Igalühel see välja ei tulnud, aga Minul tuli!!! Edasi läksime Sööma jällegi mägedesse. Siis aga läksime vaatama Suurt Buddha kuju, mis oli ikka korralikult suur. Jäime kookosepiima, mina lausa mitu. Aga see kookosepiim, mida siit saab, eestist ei leia. L Reis kõik see kokku oli väga väsitav. Õlad ja nägu olid ära põlenud,hotelli jõudes läksime basseini ennast jahutama. Kandsin loomulikult ülgade peal rätti, kuid sellestki võttis läbi. Pärast basseini, läksime tukkuma ja siis söögipoolist otsima. Hotellis toitusime tänavatoidust ja siis kõik oma tuppa. Meie Keituga mängisime arvutis. Ei tea mis teised toas tegid, aga meil oli vähemalt lõbus. Siis läksime magama, et järgmine päev kiiremini kätte jõuaks.
No comments:
Post a Comment